LÜHIÜLEVAADE MICHIGANI EESTI ORGANISATSIOONIDEST

Detroidis tegutsevad kolm organisatsiooni, milledest vanimaks on -

DETROIDI EESTI HARIDUSSELTS “KODU” - asustatud 17. oktoobril 1926 kahekümne viie asutaja ( vana-eestlaste ) poolt, sihiga koondada eestlasi siin uuel kodumaal ja hoida alal eestlust ning viljeleda eesti kultuuri. Seltsil on olnud mitmeid tõusu-ja mõõna aegu, kuid vaatamata sellele, tegutsetakse edasi ja siinkohal võiks mainida vanameister Anton Kasemetsa jutlust: et seda seltsi tuleb juba sellepärast koos hoida ja toetada, et ta on nii auväärselt vana . Seltsil oli suuri teeneid peale II Maailmasõja lõppu Euroopa põgenikelaagritest eestlaste siia aitamisel, kes olid põgenenud kommunistide eest ja otsisid omale n.n. “ajutist” kodumaad. [Loe veel...]

--------------------------------------------------------------------------------

EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIK MICHIGANI EESTI KOGUDUS

Teise organisatsioonina asutati Detroidis 1950.a. suvel tookordse õp. Johan Sõmeri algatuse. Eesti kogudus on laienenud ka Kanada poolsetele eestlastele usuliseks teenimiseks ja praegu kasutame rendilepingu alusel kohalikku Läti kirikut. Jumalateenistused toimuvad kell 14.00 igal neljandal pühapaeval kord kuus. Jõulujumalateenistused toimuvad tavalisest jõuludele kõige lähemal laupäeval. Jumalateenistusele järgneb jõulukoosviibimine jõulutoitude ja jõuluvanaga. Kokku on Detroidi ja Kanada ümbruses umbes sadakond eestlast. Suuremate usuliste ja isamaaliste pühade puhul on osavõtt elav.

Mõte asutada Michigani eesti kogudust sai alguse õpetaja Juhan Sõmera jõudmisega Detroiti 1950 a. juunis. Aastatel 1949-50 leidis aset kolm jumalateenistust. Teenisid õpetajad; Rudolf Kiviranna, Oskar Puhm ja Aleksander Hinno.

Iseseisva koguduse asutamine sai teoks 13. augustil 1950.a. Avajumalateenistus peeti Redemption Lutheran Church’is. Teenis õpetaja Sõmer. Parast avajumalateenistust peeti koosolek ja valiti kümneliikmeline ajutine nõukogu, kuhu kuulusid; Hilda Kansman, Anton Kasemets, Charles Olsen, Helmi Ruben, Juta Arens, Manuel Kansa, Valdo Telmet, Albert Koist, Agnes Tooma ja Johanna Oja. Juhatuse moodustasid: Anton Kasemets - esimees, Manuel Kansa - sekretar ja Hilda Kansman - laekur.

Esimesest jumalateenistusest võttis osa 78 kaasmaalast. Piiskop Johan Kopp ja kirikuvalitus Rootsis kinnitasid 13 . detsembril 1950.a. koguduse legaalseks kodumaise Luteri kiriku põhimääruse alusel.

1959.a. lõpuks oli koguduse ümber koondunud suurem osa uustulnukaid ka väljaspool Detroiti, samuti mitmed “vanaeestlased”.

4.märtsil 1951.a. peetud täiskogu koosolekul kinnitati koguduse eesmargid:

1. Koondada eestlasi tugeva rahvusliku keskuse ümber ja pidada jumateenistusi emakeeles. 2. Hoida noori eestlusele alles. 3. Kaasmaalaste abistamine Need kristlik-rahvuslikud põhimõtted on rakendust leidnud koguduse töös ja tegevuses.

Jumalateenistusi on peetud tavaliselt kord kuus, väljaarvatud juulikuu. Jumalateenistused ei piirdunud ainult Detroidiga. Õpetja Sõmer teenis kaasmaalasi ka teistes Michigani linnades: Saginaw's ja Ann Arboris, ning Kanadas Amherstburgis.

1950.a. novembris alustas tegevust ka täienduskool. Samuti tegutses naisring, kes korraldas koguduse seltskondlikke koosviibimisi kohvilauaga ja hiljem iga aastaseid näitemüüke.

1955.a aprillis pidas E.E.L.K. Chicago Praostkond Sinodi koosoleku Redemption kirikus Detroidis. Sinodi pidulikul jumalateenistusel oli tervituskõne praost Walter Viks’lt ja jutlus abipraost Rudolf Kivirannalt.

1959.a. oli kogudusega ühinenud eestlaste arv tõusnud 220-le, mis on jaanud Detroidi koguduseliikmete kõrgpunktiks.

Koguduse 10. aastapäeva tähistati piduliku jumalateenistusega Redfordi kirikus 28 augustil 1960.a. Jutlust pidas praost Rudolf Kiviranna ja teenisid õpetajad Philip Tammaru ja Johan Sõmer. Samal jumalateenistusel pühitseti ka õpetaja Someri 25 a. ametijuubelit ja kogudus kinkis õpetajale kuldametiristi.

22 veebruaril 1964.a. kaotasime surma läbi oma koguduse rajaja ja õpetaja Johan Sõmeri.

Et kogudus püsima jääks , tuli astuda samme uue õpetaja või ajutise asetäitja leidmiseks. Praost Kiviranna abiga nõustus õpetaja dr. Mihkel Soovik meid teenima hakata. Jumalateenistused toimusid kord kuus Detroidis. Samal päeval jutlustas õpetaja vaheldumisi ka kas Ann Arboris või Amherstburgis, Kanadas.

1980.a. koguduse 30 aasta tegevuse juubeliaasta arvud näitasid , et oli peetud ca 625 jumalateenistust, leeritatud 76 noort, laulatatud 22 paari, ristitud 45 last ja maetud 65 kaasmaalast. Koguduses oli 110 liiget.

Kuna Michigani kogudusel puudub oma kirik siis oleme pidanud aastate jooksul mitmeid kordi kirikuid vahetama. Alates 1972. aastast kuni tänaseni on läti kogudus meile oma kirikus kodu võimaldanud.

Lätlaste praegune kirik, Saint Paul’s Latvian Evangelical Lutheran Church of Detroit, on ilus ja avarate kõrvalruumidega. Juba mitmeid aastaid oleme neis ka koguduse ja Eesti Vabariigi aastapäevi ning teisi pidulikke sündmusi tähistanud .

Koguduse 40. aastapäeval, 1990.a. oli koguduse soovil külaliskõnelejaks Toivo Sõmer Kansasest, koguduse asutaja õpetaja poeg ja ise ka kunagine nõukogu esimees ja kultuuriürituste juht. Aukülalisena viibis meie keskel ka tema ema, Marie Sõmer, õpetaja Sõmeri lesk.

Kogudus austas Toivo Sõmerit autahvliga. Teise autahvli saajaks oli Juta Arens - koguduses veel ainus järelejäänud nõukogu asutajaliige. 40.aastapäeval oli koguduses 95 liiget.

1992.a. augustikuu pidulik jumalateenistus oli pühendatud õpetaja dr. Mihkel Sooviku 50.a. ametijuubeli tähistamisele. Kohal oli peapiiskop Udo Petersoo ja oma jutluses andis ta ulatusliku ülevaate õpetaja Sooviku eluloost ja tegevusest.

Kahjuks haigestus õpetaja dr. Mihkel Soovik 1993.a. ja suri 15. detsembril 1995.a.

Ei möödunud palju aega, kui meie uueks hooldajaks määrati õpetaja Kersti Kimmel, kes meid tänaseni on truult teeninud.

1993.a. tõi muudatuse ka organisti kohale. Emilie Kalkun, kes oli 30 aastat koguduse organistina teeninud, pidi tervise halvenedes sellest loobuma. Uueks organistiks sai dr. Arvi Sinka.

Pikkade aastate jooksul on kogudust õpetaja kõrval juhtinud järgmised esimehed; Anton Kasemets, Leo Rebane, Valdo Talmet, Eduard Eerme, Artur Olev, Mart Merivälja, Raimond Suurna, Toivo Sõmer, Arvo Lõoke ja Loit Maripuu.

Koguduse 50. aastapäeval on koguduses 59 liiget ja peame tunnistama, et meie liikmeskond on vananenud ja read hõrenenud, kuid tahe oma kogudust ja eestikeelseid jumalateenistusi säilitada pole raugenud.

Loodame, et meil jatkub tervist ja jõudu.

Selleks aidaku meid Jumal !

Lisa (1) : Meie kogudus pidas jumalateenistusi Redemption Luteri kirikus (asukoht Griffini ja Elmwood`i tänava nurk) kuni 1952 aasta jaanuarini., mil läksime üle Trinity Luteri kirikusse , asukoht Hendrick & E.Grand Blv. nurk Detroidis. Sealt siirdusime 1957 a.märtsis Betheli Luteri kirikusse, 222159 Grand River, Detroit. Meie järgmine asukoht oli St.Paul`s Latvian Luteri kirik , mis tollal asus West Grand Bvd.il, Detroidis. Kui läti kogudus ostis omale uue kiriku, läksime sinna üle ,kus oleme olnud praeguseni. Selle kiriku aadress on 30623 West Twelve Mile Rd., Farmington Hills, Michigan 48334 (4. jaanuar, 2012)

Lisa aastal 2012:

Meie kogudus, kuigi vähenenud liikmeskonnaga, tuleb jumalateenistuseks kokku kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, augustis ,oktoobris ja detsembris. Teenistused toimuvad neljandal laupäeval kell 12:00p.l.endiselt Saint Paul Läti kirikus Farmington Hills`is . Teenib õp. Nelli Vahter Chicagost. Õpetaja kontaktiandmed : nvahter@yahoo.com . telef.773-573-0945. Juhatuse esimees Loit Maripuu, maripuu@comcast.net telef.734-663-0238

--------------------------------------------------------------------------------

EESTI VABADUSVÕITLEJATE ÜHING MICHIGANIS

Kolmandaks eestlaste organisatsiooniks Michiganis on võitlus-poliitiline Eesti Vabadusvõitlejate Ühing Michiganis, kes võtab oma esindajate kaudu osa Ikestatud Rahvuste ja Balti Komitee Michiganis tegevusest. Ühing on tegutsenud elavalt ja püüdnud osa võtta kõigist üritustest, mida põhikiri eeldab.

EVÜ peakoosolek, esimehe Axel Peil'i juhtimisel, otsustas ühingu sulgeda 19. mail, 2007. Põhikirjajärgne eesmärk on saavutatud: Eesti on jälle vaba, ja veelgi enam, ka NATO ning EÜ liige.

Sellega lõppes 52 aastat kestnud vilgas ja viljakas töö Eesti Vabariigi iseseisvuse heaks. Tänutundes meenutame Ühingu esimest esimeest Ilmar Heinaru, väsimatut sekretäri Raimond Trallat , pikaaegset esimeest Viktor Raag'i ja järjekindlat laekurit Peeter Einpaul'i kelle korjatud tuhanded dollarid aitasid tasuda tänuvõlga Vigastatud Eesti Sõjameeste Ühingu Tallinnas hoolealustele. Lugematu hulk kohtumisi ajakirjanikega, osalemisi kommunismivastaseil meeleavaldusil, esinemisi raadios ja TV-s, märgukirju kohalikest poliitikutest kuni Valge Majani ja paavstini Vatikanis ning palju-palju muud aastate jooksul aitas kindlasti omajagu kaasa Nõukogude Liidu varisemiseni.

EVÜ peakoosolek arvab, et valvsus agressiivse idanaabri suhtes peab jätkuma.